Politseiriik
POLITSEIRIIK � JUBA KOHAL!
MaksuMaksja veebruari numbris kirjutas kodanikuliikumise �Ei politseiriigile!� seisukohtadest Edgar Velbri. Ta mureks oli aprillirahutuste ajendil koostatud seaduseeeln�u, mis annaks politseile kodanike ohjeldamisel rohkem v�imalusi ning vastavalt kitsendaks neid �igusi, mis meile P�hiseadus seni tagatud on.
Politseiriik meil aga juba on � kriminaalmenetlust alustatakse nende isikute suhtes, kelle veendumused menetluse tellijatele ei meeldi. Okupatsiooni ajal nimetati seda poliitiliseks repressiooniks ja miks peaks seda t�nap�eval teisiti kutsuma?
Mis on toimunud? Kas seaduserikkumised?
Ajaloohuviline seltskond, kellest m�ned on natsionaalsotsialistid, on 2006. aasta jaanuarist alates t�histanud kolm korda aastas ajaloolisi t�htp�evi, nende hulgas Adolf Hitleri s�nniaastap�eva. �ritused on olnud kinnised pidulikud era�ritused ning nendel pole toimunud midagi seadusevastast. Kas s�nnip�eva t�histamine �likond seljas ja Wagneri muusikat kuulates on ekstremism? Kui Kapol t�sisemat �ekstremismi�, mille vastu v�idelda, ei ole ja samas ta ei ole suuteline aprillirahutuste taolisi s�ndmusi ennetama, on ta t�iesti mittevajalik amet.
Kas n�iteks Hitleri s�nniaastap�eva t�histamine on seadustes keelatud? Ei ole ja ei saagi olla. Sellel, kuiv�rd tohib �hiskond kodanike eraellu sekkuda, on piirid. Kelle pilt kodus seinal on, millist ajaloo suurkuju nad kinnistel �ritustel austavad � see ei ole riigi asi.
Antud juhul on alustatud kriminaalmenetlust ainu�ksi veendumuste alusel ja seduserikkumist pole. Riigi sellist tegevust ei saa pidada muuks kui poliitiliseks repressiooniks. Kas menetluse algatamise taga on Kaitsepolitsei, kes suurep�raselt teadis, et seadust rikutud pole v�i on asi kahe aasta taguses valitsuses?
Veendumuste eest kuus aastat vangistust?
Igas normaalses �igusriigis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks teave, mis viitab seaduserikkumisele. Minu puhul oli Kaitsepolitseiamet j�lginud minu ja mu tuttavate tegevust �le aasta, enne kui kriminaalmenetlust alustati. Kaitsepolitsei oli suurep�raselt kursis, et mingit seadusrikkumist toimunud ei olnud. Sellele vaatamata alustati menetlust, mis on t�naseks v�ldanud 15 kuud ja l�inud kalliks maksma nii riigile, tunnistajatele kui ka minule kui kahtlustatavale.
T�nu Kapo soovitusele olen ma j��nud ilma oma t��kohast, mitmed s�brad-tuttavad ei julge minuga suhelda, sest Kapo on neid ja nende l�hedasi �hvardanud. Mind saadeti lausa ps�hhiaatrilisse ekspertiisi � t�pselt nagu oli kombeks okupatsiooniajal. Mind on j�lgitud juba �le kahe aasta ja selle paragrahvi alusel, millel kriminaalkahtlustus p�hineb, on maksimumkaristus kuus aastat vangistust. Kuidas on v�imalik, et selle ajaga pole suudetud s��distust kokku panna?! Lihtne seletus on, et s��distust polegi v�imalik koostada, kuna kuritegu puudub.
N��d piinleb kriminaalne riigiamet teadmatuses mida teha. N�htavasti lootes sellele, et ma kolin riigist �ra. V�i �kki ootab Kapo, kuni kuritegu 2017. aastal aegub?
J�relevalve Kapo �le puudub, puudub huvi �igusriigi vastu
Vabadusv�itleja Enn Tarto n�gi tulevikku ette Riigikogus esinedes juba 11 aastat tagasi. Ta tundis muret nii Kaitsepolitseiameti t��d reguleeriva seadusandluse kui ka ametkaadri �le. Riigikogu, kes ka siis koosnes suuresti �endistest� hr. Tarto muret t�siselt ei v�tnud. Ja n��d me olemegi sattunud olukorda, mil Kaitsepolitseiameti �le puudub t�siselt v�etav kontroll. Riigikogu nn Kapo-komisjonil ei ole v�himatki v�imalust � huvist r��kimata � Kaitsepolitseiameti tegevuse seaduslikkust j�lgida. N�idake mulle riigikogulast, kellele riigi huvid on tema t��tasudest ja h�vitistest t�htsamad!
Sama totaalne huvi puudumine selle vastu, milliseks on meie �hiskonnal lastud areneda, vohab ka �iguskaitseorganites ja �igusteadlaste hulgas. Kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse eest vastutab prokuratuur, s�testab seadus. V�in enda n�itel kinnitada, et prokuratuur ei ole Kaitsepolitsei menetluse k�igus toime pandud seadusrikkumistest huvitunud isegi siis, kui talle neid n�puga n�idatakse.
Kaitsepolitseiameti kuriteod ei ole huvitanud ka �iguskantslerit. Tartu �likooli �igusteaduskonna l�petanuna oletasin, et v�hemalt �likooli �ppej�ude huvitab, kas me elame �igusriigis v�i mitte. Paraku peab nentima, et ka nendel pole kas huvi oma riigi vastu v�i julgust kaitsepolitsei teemat k�sitleda.
K�ige toimunu juures pole oluline, keda on represseeritud, vaid see, et Eesti riigiamet v�ib samamoodi k�ituda iga seadusekuuleka kodanikuga! Eesti Vabariigi tutvustuseks sobiks suurep�raselt Kafka raamat �Protsess�. V�ib-olla on Kapo homme varahommikul Teie ukse taga? Olge valmis.
