MTÜ UUE EUROOPA TEGEVUSEST
Tekkis mõte hakata tähistama Tartus Wannsee konverentsi aastapäeva. Kohavaliku põhjuseks oli ennekõike see, et Tartus oli omal ajal käinud lühikest aega koolis üks Wannsee konverentsi osavõtjatest, Reichsamtleiter, doktor Georg Leibbrandt. Wannsee konverents toimus 20. jaanuaril (1942. aastal), seega oli 2006. aasta jaanuari ürituse ettevalmistusteks aega terve sügis. Osalejaid tuli 23, suurem osa neist tudengid. Ürituseks oli reserveeritud väike restoran ja kõik läks ilusti. Umbes pooled osalejatest on käinud ka edaspidistel üritustel.
2006. a. Vabariigi aastapäeval asutasid kolm usuteaduse tudengit – luterlane, õigeusklik ja katoliiklane – ajaloohuviliste seltsi MTÜ Uus Euroopa. Sellest edasi ongi ürituste korraldamine olnud Uue Euroopa põhiline tegevus. Uus Euroopa on ajaloohuviliste selts, mille eesmärgiks on tutvustada oma liikmetele ning avalikkusele Eesti ja Euroopa lähiajalugu ning anda välja trükiseid, mis mainitud teemaga seonduvad.
16. märtsil 2006. a. käisime Riias läti leegionäride päeva tähistamas. Seal oli veterane, igas vanuses läti patrioote, kes veterane ja nende kunagist võitlust euroopaliku Euroopa eest austasid, Läti-vaenulikult meelestatud tsiviilokupante ning korda tagamas sadu märulipolitseinikke. Politsei nabis kinni kõik, kellel olid lipud kaasas. Nii sattus ka meie hulgast kolm inimest politseiautosse, kus saime tuttavaks paari tubli lätlasega. Meid viidi politseijaoskonda, kus mulle langes osaks huvitav ülesanne – tuli tõlkida ülekuulamisi ning aidata „läti“ (loe: umbkeelsetel vene) politseinikel läti keeles ülekuulamisprotokolle koostada. Meid koheldi väga korrektselt, lõpus isegi tänati, et olime Riiga tulnud ja avaldati lootust, et see sundliigutus politsei poolt meile Lätist halba muljet ei jätnud.
Kevade jooksul toimus positiivne areng, tudengid said kontakti Tartu skinheadidega. Tulemuseks oli see, et aprillis tähistasime koos Adolf Hitleri sünniaastapäeva Tallinnas. Jälle oli kohal veidi üle kahekümne isiku. Seekord osales ka kolm minu soome sõpra. See oli põhjuseks, mistõttu nendele määrati 10 kuud hiljem 10-aastane sissesõidukeeld Eestisse.
Juht Adolf Hitleri sünnipäevaks ajastati ka Uue Euroopa esimese väljaande valmimine. Tegemist oli kordustrükiga sõjaaegsest teosekesest „Adolf Hitler ja lapsed“. – Tänase seisuga on tuhat eksemplari sellest Kapos uurimisel seoses kriminaalasjaga.
Mai lõpus või juuni alguses võttis minuga ühendust Kapo, kes tundis huvi korraldatud ürituste vastu huvi ja näitas pilte, mis nad olid minu arvutist õngitsenud.
Suvel käisid aatelised inimesed jälle Alfons Rebase üritusel Viljandis, Sinimägedes ning septembris Maarjamäel.
Suve lõpul ja sügisel käisime Vändras Vaki-Veskis, kus heisati vardasse ka haakristilipp. Mõnesaja meetri kaugusel kuuseheki taga piilusid seda politseinikud, kes peatasid paar kohalviibinut, kui nad autoga poodi läksid. Kontrolliti ühte-teist-kolmandat, kuid kui kõik oligi korras, oli politseinike tuju rikutud. Ilmselt nende kaudu jõudis info ka lõpuks endisest kommunistist ministri Rein Langi kõrvu, kuna ta kommenteeris Postimehes, et keegi korraldab “...kuskil metsataludes selliseid Kristallöö tähistamisi, kus haakristilipp tõmmatakse kõrgesse vardasse ja siis mehed seal viskavad kätt.“ Samas loos mainis Lang sõna „kindlustalu“, mis tõepoolest viitab Toomas Virkuse Vaki-Veskile ja ta võimsatele maakivist seintele.
9. novembril tähistasime Pärnus natsionaalsotsialismi langenud märtrite mälestuspäeva. Kohal viibis umbes 35 inimest. Üritus algas langenud sõdurite austamisega kalmistul, kus ka Kapo oli meid filmimas.
Sellele järgnesid siis endiste kommunistide avaldused Postimehes.
http://www.postimees.ee/051206/esileht/siseuudised/232461.php
http://www.postimees.ee/181206/esileht/arvamus/234826.php
2007. aasta jaanuaris tähistasime jälle Wannsee konverentsi aastapäeva Tartus.
...
20. veebruaril määras siseminister Kalle Laanet valelikel põhjustel sissesõidukeelu eelmisel aastal Adolf Hitleri sünniaastapäeva üritusel viibinud soomlastele.
20. aprillil 2007. aastal tähistasime Hitleri sünniaastapäeva, seekord Tartus. Tegemist oli seni suurima üritusega, osalejaid oli 45. Õigeusu vaimulik õnnistas meie uue, rahvusvärvides haakristilipu. See ei ole ühegi organisatsiooni lipp, vaid mõeldud kasutamiseks kõikidele nendele, kes on eesti rahvuslased ja samas veendumustelt natsionaalsotsialistid. Sellel üritusel vaatasime ka ajaloolist lühifilmi „Punane udu“ ning toimus Uue Euroopa teise trükise, „Adolf Hitler – Vabastaja“ presentatsioon. Mõned päevad hiljem toimusid Tallinnas rahutused, mida ei olnud Kapo suutnud ennetada või ei olnud tahtnud ennetada. 4. mail alustati „Adolf Hitler – Vabastaja“ suhtes väärteomenetlust.
MTÜ tegevust häiris 2007. aasta juunist alates Kapo-poolne repressioon, mille käigus on ülekuulamistele kutsutud üle kuuekümne üritustel käinud inimese, mitmeid neist korduvalt. Sellest täpsemalt kriminaalmenetluses.
9. novembril 2007. aastal tähistasime väiksema osalejate arvuga natsionaalsotsialismi langenud märtrite mälestuspäeva Tartus. Vaadati esimest korda filmi „Tahte triumf“ eestikeelsete subtiitritega. Osalejaid oli 15 ja Kapo huvi endiselt suur – enne üritust kuulati telefonikõnesid pealt tavalisest veelgi agaramalt, majutusasutust, milles üritus toimus, käidi pärast kiusamas ja ülekuulamistele kutsuti osalenutest kaks. Neist ühele mainiti, et ülekuulamistele kutsutakse kõik osalejad. Kapo tüüpiline võte: püüda takistada kodanikel oma kodanikuõigusi kasutamast, andes mõista, et pärast igat üritust tuleb kutse ülekuulamisele. Kui kaks esimest olid Kapos käinud, kirjutasin Kapo peadirektorile Aldis Alusele avaliku kirja. Pärisin selles vastust küsimusele, milliste konkreetsete seaduste ja paragrahvide vastu meie korraldatud üritustel on astutud. Kirjavahetus Kapoga on toodud artiklis Kriminaalmenetlus. Milliseid seadusi meie üritustel rikutud on, sellele ta ei tahtnud või ei osanud vastata. Sellest võib järeldada, et seadusi rikutud pole ja selles suhtes on Kapo „nõusolek“ edaspidisteks üritusteks olemas.
Kapo ilmne eesmärk oli fabritseeritud kriminaalmenetluse ja selle käigus toimuvate ülekuulamiste, jutuajamiste ning ähvardustega teha lõpp natsionaalsotsialistide osaleisele Uue Euroopa üritustel. Ehk tundsid represseerijad mingisugust võidurõõmu selle üle, et 9. novembri üritusel oli ainult 15 osalejat.
Seetõttu oli meie poolt oluline Kapo tegelastele näidata, et inimesed pole sugugi hirmul ja julgevad üritustele tulla. Proovikiviks oli järgmine Wannsee konverentsi tähistamine 2008. aasta jaanuaris. Osalejaid tuli rohkem kui kunagi, 54. Ürituseks oli kinni pandud kohvik-restoran Neljas Aste Tartu Toomemäel Riigikohtu keldris. Ilmselt oli Kapo jälle õigetel hetkedel telefone pealt kuulanud, sest kui õhtu ettevalmistajad tund enne ürituse algust kohale läksid, olid ruumid pimedad ja uksel silt: „Veeavarii. Vabandame“. Ruume rentiv ettevõtja ei olnud pidanud vajalikuks meile helistada. Siirdusime kiiresti Püssirohukeldrisse, kus meile pandi kinni seitse lauda teisel korrusel. Inimesed hakkasid kohale saabuma, ülikondades nagu ikka. Esialgu läks kõik hästi, mõned jõudsid tellida endale joogid ja alustati söökide valimist. Püssirohukeldri teisest otsast filmis meid keegi kaponik. Ilmselt helistati organist ka restorani omanikule, sest peagi saabes kodunt kohale keegi juhatuse liige. Tema ütles, et kui sümboolikat nähtaval ei ole, võite siia jääda ja probleeme ei ole. Siis ta lahkus. See ilmselt ei meeldinud korraldusi andvale organile, sest varsti oli kohal juhatuse esimees (või tegevjuht?), kes teatas, et ta saab aru, et alust meie välja viskamiseks ei ole, kuid selline ülesanne talle ikkagi anti. Ka omanik Rein Kilk käis kohalpeal uudistamas. Restorani töötajad „tulid meile vastu“, püüdes telefonitsi otsida teist restorani, kuhu võiksime siirduda. Otsustasime siiski linna peal rändamise lõpetada, sest nagunii meie kui maksumaksjate palgal olevad kaponikud helistaksid ka sinna, ja jälle oleks järjekordsel restoraniomanikul hirm nahas.
Nii väljusimegi Püssirohukeldrist – muuseas kohast, kus ühemehenäidend „Adolf“ on etendunud vast juba kümme korda, neist ehk tuntuim oli endise kommunisti Rein Langi sünnipäevapeol. Püssirohukeldri ees parklas filmisid meid kahest autost usinad kaponikud. Kui aga läksime autode juurde, et uudistada, kas on tuttavaid nägusid, üritasid vaesed kapo noorukid ennast auto päikesekaitsmete taha varjata. Kus on riigiameti töötajate väärikus ja eneseuhkus?
Pärast Wannsee üritust pole minu teada kedagi Kaposse kutsutud peale tubli noormehe Horsti, kelle lugu on siin.
15. märtsil toimus MTÜ Uue Euroopa üldkoosolek. Otsustati kutsuda uusi liikmeid ning korraldada järjekordne Adolf Hitleri sünniaastapäev pealinnas. Üritusele kutsutakse läti ja soome külalisi, oma esindajad saadetakse lätlaste korraldatavale Juhi sünniaastapäeva peole.
16. märtsil käisime taas Riias läti leegionäride aastapäeva rongkäigul ning panime pärja nendele meestele, kes võitlesid euroopa kultuuri eest ja ida barbaarsuse vastu. – Reis Riiga õnnestus hästi, välja arvatud minu osas, sest Kapo oli informeerinud Läti võime ja Läti siseminister oli kehtestanud mulle paarinädalase sissesõidukeelu..
Selline on lühidalt kirjeldatuna olnud MTÜ Uus Euroopa ja sellega seonduv tegevus. Midagi Põhiseaduse või teiste Eesti Vabariigis kehtivate seaduste vastast toimunud pole. Kasutatud on kodanikuõigusi ja see peaks igas kodanikuühiskonnas olema positiivne asi. Seevastu Kapo tegevus kodanike põhiseaduslike õiguste piiramisel on olnud äärmiselt küsitav. Karistusseadustik § 159 Ühinemisvabaduse rikkumine:
Mittetulundusühingu loomise, sellesse astumise või selle liikmeks olemise takistamise eest, kui ühingu loomine ja tegevus ei rikkunud riigi ja ühiskonna julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse või teiste inimeste õiguste kaitse huvides seaduses sätestatud tingimusi ja piiranguid ning ühingusse astumine või selle liikmeks olemine ei rikkunud avalikus teenistuses olevatele isikutele seaduses sätestatud tingimusi ja piiranguid, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
Kapo tegutsemist iseloomustab piiritu karistamatuse tunne - „Teeme mida tahame!“ On selge, et Riigikogu nn Kapo-komisjon on totaalselt suutmatu mingit järelvalvet Kapo üle teostama. Eks tegemist ole tüüpilise demokraatliku ühiskonna nähtusega – igasuguste komisjonide liikmeid huvitavad komisjoniliikme hüvitised kordades rohkem kui töö ise. See, ühendatud õigusteadlaste apaatsusega, võimaldabki selle, et Kapo-taoline repressiivorgan saab riigis võimutseda.
R.T.
