Kapoga suhtlemisest
Järgmiste nõuannete ajendiks on olnud umbes kuuekümne isiku kogemused Kaitsepolitseiameti töötajatest, nende käitumisest ning nö menetlustoimingutest. Need kogemused on saadud ülekuulamistel, nn jutuajamistel jne, ja milledel paljud oma kogemustest rääkinud isikutest on pidanud korduvalt käima. Nõuanded tuuakse siin sel põhjusel, et seadusekuulekad kodanikud pole loomulikult harjunud sellega, et nn õiguskaitseorgan nendega ühendust ja pole ka oma õigustega kursis. Kodanikud, kes puutuvad Kapoga kokku esimest korda, lähtuvad sellest, et õiguskaitseorganite töötajad järgivad seadusi. Kaitsepolitseiameti puhul asi kahjuks nii ei ole, vaid menetlusseadustike sätteid rikutakse selles ametis ulatuslikult, tahtlikult ja pidevalt. Ameti töötajate käitumist iseloomustab täielik karistamatuse tunne, mis ei ole ka üllatav, sest Kapo peadirektorile saadetud menetlusnormide rikkumist puudutanud päringutele on üldjuhul tulnud vastukajana kirju, mitte vastuseid.
Käesolev artikkel pole sugugi mitte valmis. Pean tunnistama, et ei ole kunagi kriminaalmenetlust puudutavate seaduste vastu huvi tundnud ja loodan, et edaspidi leidub kasvõi üks menetlusõiguse asjatundja, kes Kapot ei karda ja on valmis allpool olevaid juhiseid täeindama. Menetlejate jõhkrutsemine ei ole uus ilming. Juhiseid on ilmunud mh Sõltumatu Infokeskuse portaalis, viimati mullu suvel:
http://si.kongress.ee/?a=page&page=juhtkirjad&subpage=44f00732740c845af0edf
Tasub lugeda ja mainitud juhiste kommentaarid 9 ja 10.
Esimese ühendusevõtmisena Kapo ei saada mitte kunagi kirjalikku kutset menetlustoimingule. Selle asemel Kapost helistatakse teile. Mõte on sama kui omal ajal küüditamiste puhul, mil inimesed aeti hommikul vara üles. Üllatatud inimese kaitsevõime on nõrgem. Helistamine on kaponikele väga mugav, on ju kirja kirjutami omaette aegavõttev vaimne ponnistus. „Jutuajamisele“ tuleb nende meelest ilmuda kiiresti, et kodanik ei jõuaks oma õigustega tutvuda. Kapo töötajate puhul olge valmis KÕIGEKS. Kui peate neid vaenlasteks, on teil kergem vastu võta kõik see, mis tõenäoliselt tuleb – ähvardused, absurdsused, lollused. Ja – kui teid ähvardatakse, peate kaponike nagunii sellest alates oma vaenlasteks. Pidage meeles, et nende tegevuse eesmärk ei teeni Eesti Vabariigi huve, seetõttu nad suhtuvadki teisse kui iseseisvuslasesse kui oma vaenlasesse. Seega...
KUI TEILE KAPOST HELISTATAKSE.
- Küsige, kellega teil on au vestelda (sest nad ütlevad sageli oma nime ebaselgelt).
- Kirjutage pärast kaponiku nimi endale igaks juhuks üles.
- Kuulake, mida kaponikul öelda on VÕI saadke ta oma käitumisviisile vastavalt kuu peale või mõnda teise kohta. Sest kuidas saate teie kindel olla, et helistaja on tõesti Kapost – äkki teeb keegi nalja?
KUI KAPONIK SOOVIB KOKKU SAADA.
- Küsige, kas tegemist on menetlustoiminguga, millise kriminaalasjaga tegemist on, milline teil roll selles menetluses on (kahtlustav? tunnistaja?). Ärge leppige telefoni teel edastatud kutsega, nõudke kirjalikku kutse toimetamist, see on teie õigus (KrimMS § 164 lg. 2).
- Kui kaponik ütleb, et tegemist on ainult jutuajamisega, mitte ülekuulamisega, öelge, et teie sellisest huvitatud ei ole, teil ei ole selliseks aega, teie valite oma vestluskaaslased ise. „Jutuajamisest“ keeldumisega teie mingil juhul intellektuaalsest vestlusest ilma ei jää, kuid pääsete kuulamast varjatuid või otseseid ähvardusi.
- Juhul kui teie ise siiski soovid kaponikuga „juttu ajada“, eelistage kokkusaamist mõnes kohvikus (seda eelistavad nad isegi), kuid võtke kindlasti mõni tuttav endaga kaasa. Siis on teil tunnistaja ja selline kutsub kaponikku ka korrale ja ehk jäävad ähvardused ära. – Teisalt – siis võib kaponik ka kiiresti lahkuda.
- Juhul kui kaponik soovib „jutuajamist“ Kapo ruumides, tasub sellest kindlasti keelduda.
KUI TEID KUTSUTAKSE ÜLEKUULAMISELE.
- Pidage meeles, et teil on õigus nõuda kirjaliku kutse edastamist. Öelge helistajale „saatke mulle kirjalik kutse posti teel“.
- juhul kui teid tahetakse kuulata üle kahtlustatavana, otsige endale esindaja (advokaat / jurist), ärge ilma temata Kapo ruumidesse minge. Juhul kui olete sinna sattunud ja saate alles seal teada, et teid kuulatakse üle kahtlustatavana, keelduge edasistest ütlusteks, kuni teie esindaja on kohal.
- Tutvuge oma õigustega enne ülekuulamisele minemist. Kaponikel on kombeks jätta menetlusalusele isikule ta õigused selgitamata, kuigi allkirjaga ülekuulamisprotokollile peab ülekuulatav kinnitama, et talle on ta õigused selgitatud. Tavaline on ka selgitada menetlusalusele ta õigused alles pärast ülekuulamist. Peaaegu reeglina jäetakse õiguste selgitamise korral mainimata, et tunnistajal on õigus keelduda tunnistuste andmisest ka siis, kui need võivad süüstada ka teda ennast.
- Juhul kui teie õigusi ei ole teile selgitatud, kirjutage sellest ülekuulamisprotokolli vastulause.
- Juhul kui teid on ülekuulamise käigus ähvardatud, ülekuulaja ei ole käitunud ebakultuurselt, ülekuulaja on esitanud suunavaid küsimusi või küsimusi, mis on keelatud (vt. allpool), siis tehke ka sellest protokollile märge enne oma allkirja andmist.
PIDAGE MEELES OMA ÕIGUSED!
Järgnevas on toodud Kriminaalmenetluse seadustikust need paragrahvid, mis peaksid repressiivorganiga suhtlemisel meeles olema. Toodud on paragrahvid ning näiteid sellest, kuidas Kapo töötajad on neid käesoleval saidil kirjeldatud KRIMINAALMENETLUSE käigus rikkunud.
KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK
§ 7. Süütuse presumptsioon
(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
§ 8. Menetlusosalise õiguste tagamine
(1) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud:
1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;
2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;
3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb;
4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule;
6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise.
Menetlusosaline: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik – mitte tunnistaja.
§ 9. Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine
(1) Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.
(2) Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.
(3) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peavad menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda.
(4) Kriminaalmenetluses on isiku perekonna- või eraellu lubatud sekkuda vaid käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
Piinamise mõistet seaduses avatud ei ole – piinamine teatavasti võib olla ka psüühhiline piinamine ja see ei ole Kapole võõras.. Kindlasti tuleb selle paragrahvi rikkumiseks pidada ka ähvardusi. Kapo ähvardab jutuajamistele kutsutud isikuid ja tunnistajaid õpingute takistamise, vanemate töökohtade kaotamise ning isegi surmaga. Viimast esineb vähem – tean kahte juhtumit – eelmiste kasutamine seevastu on väga tavaline.
§ 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses
(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.
(2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Kui menetlejaks on Kapo, puudub prokuratuuril ilmselt huvi oma seaduslikkuse tagamisülesande täitmise vastu.
§ 33. Kahtlustatav
(1) Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
(2) Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.
Kahtlustatavaks võib Eesti Vabariigis sattuda ka isik, keda prokuratuur ja menetleja kuriteo toimepanemises ei kahtlusta. Piisab sellest, et kodaniku maailmavaatelised veendumused ei meeldi neist ühele või isikule/isikutele, kelle tellimusi nad täidavad. Juba see välistab Eesti Vabariigi pidamise õigusriigiks.
§ 34. Kahtlustatava õigused ja kohustused
(1) Kahtlustataval on õigus:
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
3) kaitsja abile;
4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;
7) esitada tõendeid;
8) esitada taotlusi ja kaebusi;
9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.
(3) Kahtlustatav on kohustatud:
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.
§ 35. Süüdistatav
(1) Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.
(2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.
(3) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.
(4) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.
§ 66. Tunnistaja
(1) Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
(2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.
(3) Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi.
Lg. 2 – Kriminaalasjas ei või tunnistaja osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik – aga kuidas on olukord siis, kui isikut kuulatakse ESITEKS üle tunnistajana ja ta tunnistatakse PÄRAST SEDA kahtlustatavaks? Minu fabritseeritud kriminaalasjas paragrahv, millele kahtlustus põhines, eeldas kuritegu vähemalt kolme isiku poolt. Sellele vaatamata olen algusest peale ainus kahtlustatav mina, umbes 60 isikut on kuulatud üle tunnistajatena. Juhul kui süüdistus kunagi esitatakse ja ta esitatakse sama paragrahvi alusel, tuleb vähemalt kahele tunnistajana ülekuulatule süüdistus esitada. Loomulikult on kaponikele mugav kuulata isikut üle tunnistajana ja siis muuta ta kahtlustatavaks või süüdistatavaks. Kuid mis mõte sellise praktika juures on sellel seadusesättel?
Lg. 3 – õiguste selgitamisest allpool.
§ 68. Tunnistaja ülekuulamine
(1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.
(2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.
(3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.
(4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Keelatud on esitada suunavaid küsimusi.
(5) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata.
(6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.
Lg. 1 – Kapo puhul on tavaline, et tunnistajale õigusi üldse ei selgitata või need selgitatakse ülekuulamise LÕPUS. Ilmselt ütleks nüüd mõni kaponik, et seaduses ei öelda seda, et õigused tuleks tunnistajale kohe alustuseks selgitada. Juhul kui õigustest räägitakse, jäetakse selgitamata kõigepealt § 71 lg 2: Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid.
Lg. 4 – Seda paragrahvi kaponikud üldse ei austa. Näiteid: Tunnistajalt proua C-lt küsiti, mida arvab ühest ja teisest asjast tema õepoeg tunnistaja D. Kuidas võib teise tunnistaja arvamused mõnel teemal olla seotud kolmandale isikule esitatud kahtlustusega? Ka üldisemalt ütleksin, et inimese arvamused on täiesti ta enda asi, kuni ta neid (ennekõike) avalikult ei avalda. Selles mõttes ei ole absoluutselt mõne Kapos töötava nooruki asi pärida tunnistaja käest isegi seda, mida kahtlustatav mõnest asjast arvab. Ja kuidas saab tunnistaja seda teadagi? Tunnistajate käest on küsitud ka nii: “Mida te arvate neegritest? Aga mida Teinonen arvab?” Kas on kaponiku asi, mida tunnistaja mõnest rassist arvab? Ja nii kaua, kui mina kui kahtlustatav ei ole ise avalikult esitanud mõnda rassi solvavaid arvamusi, ei ole ka minu arvamused kaponike asi. Ühe minu sõbra pruudi käest küsiti koguni: “Kas Teinonen on proovinud teile külge lüüa?” ja “Kas Teinonenil on tätoveeringuid ja kus?” Kas see on tõendamiseseme asjaoludega seotud? Kui küsimus on selles, et tahetakse teada, kas mina olen natsionaalsotsialist või ei ole, oleks seda mõistlik küsida esiteks mu enda käest. Ehk vaid siis, kui natsionaalsotsialism oleks seadusega keelatud (mida ta ei ole ja ei saagi olla) ja kui ma ise sellist maailmavaadet eitaksin, oleks mõttekas sellist asja teiste käest küsida. Minu puhul on tunnistajate küsitlemine sel teemal põhjendatud äärmisel juhul siis, kui ülekuulajad mu enda sõnu uskuma ei jäänud, kuid olen selgelt öelnud, et olen natsionaalsotsialist. “Keelatud on esitada suunavaid küsimusi Ülekuulaja, kes ütles tunnistajana ülekuulatavale: “Öelge palun, et Teinonen on pedofiil!”, eksis nii selle sätte vastu kui ka…
…Lg. 6 vastu. Ühtlasi rikkus minu hinnangul seda paragrahvi ning paragrahvi 9 minu asja menetleja vanemassistent Joel Randmaa, kes kutsus ülekuulamisele mu lapse 18-aastase poolõe. Taustast: Juunis, kui mu arvuti oli konfiskeeritud ja mind oli kutsutud arvuti sisu kopeerimist tundideks valvama, ütlesin oodates Kapo arvutispetsialistide, et “no tore, nüüd siis teie töötaja loeb suure mõnuga mu kirjavahetust ja tülitsemist naisega”. Arvutispetsialist vastas: “Ei. See on välistatad. Kohe kui mõne dokumendi latí teinud menetleja näeb, et dokument ei ole menetletava asjaga seotud, peab ta dokumendi lugemise lõpetama”. Aga milliseks kujunes tegelikkus? Nagu öeldud, kutsus Joel Randmaa mu lapse 18-aastase poolõe Kaposse. Esimeseks esitati asjakohane küsimus: “Kas ka te olete oma ema elukaaslase arvutit kasutanud?” Neiu vastas jaatavalt. Siis läks Randmaa tooma kuskil materjale, mida oli Kapos koostatud sellistel “täiskasvanute” lehekülgedelt netist, mida minu arvutiga oli külastatud. Koostatud oli ilmselt kaponike arvates võimalikult ehmatav valik. Loomulikult esimest korda Kaposse kutsutud, menetletava asjaga mitte seotud 18-aastane neiu oli piltide nägemisest šokis. Temalt küsiti, kas tema on neid lehekülgi külastanud. Minu kommentaarid: juhul kui eesmärgiks oleks olnud teada saada, kas mina olin neid lehekülgi külastanud, oleks seda võinud küsida minult endalt. Kui aga oli eesmärgiks komromitteerida mind oma lähedaste eest, tuli käituda just nagu seda tegi Joel Randmaa. – Hea töökoht tal muuseas: saab porno vaatamise eest palka.
See, et tunnistajal ei ole õigust nõuda ülekuulamist kaitsja juuresolekul, on täiesti ülekohtune riigis, millest tegutseb Kapo-taoline repressiivorgan. Kujutage ette, millises olukorras on kodanik, kes kutsutakse ülekuulamisele Kapo ruumidesse ja kes peab seal kuulama Kapo töötajate ähvardusi näiteks viis tundi ja tal pole võimalustgi enda õiguste eest seista, ta pole võimalust Kapo-poolseid kuritegusid – ja mida muud näiteks JUHTUMITES kirjeldatud ähvardused veel on – tõestada!!
§ 71. Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel
(1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava:
1) alanejal ja ülenejal sugulasel;
2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;
3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
4) lapsendajal ja lapsendatul;
5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
(2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid.
Lg. 2 – ma ei ole ühegi tunnistajana ülekuulatu käest kuulnud, et seda õigust oleks talle selgitatud.
§ 75. Kahtlustatava ülekuulamine
(1) Kahtlustatava ülekuulamise rakendamisel selgitatakse kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus.
(2) Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu.
(3) Kahtlustatavalt küsitakse, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning talle tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtluse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta.
(4) Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 3–6.
Lg. 2 – ise vastasin juunis ülekuulamisel (pärast polegi ming ülekuulatud) esitatud küsimustele nii nagu iga aus kodanik. Nüüd, kui olen aru saanud, et menetluse eesmärk ei ole tõde selgitamine vaid inimeste – nii minu kui ka samu vaateid jagavate tunnistajate – represseerimine, pean vastamist valeks. Kuna menetlejad isegi ei kahtlusta, et mõni kuritegu oleks toime pandud, ei ole vastamisel vähemadki mõtet. Õigem oleks lasta represseerijatel endal kogu oma fabritseeritud kriminaalasja “menetlus” ise joonde ajada ja ise keskenduda ülekuulamise ajal näiteks mõne hea raamatu lugemisele. Menetleja küsimustele vastamine on mõtekas, põhjendatu ja kasulik ainult mõnes õigusriigis.
§ 91. Läbiotsimine
(1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.
(2) Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel. Notari- või advokaadibüroo läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.
(4) Läbiotsimismääruses märgitakse:
1) läbiotsimise eesmärk;
2) läbiotsimise põhjendus.
(5) Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku:
1) kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral;
2) kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.
(6) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
(7) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.
(8) Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.
Paraku ei ole Kriminaalmenetluse seadustikus toodud sellist olulist asja, et kelle juures võib läbiotsimise teostada. Kahtlustatava juures on see muidugi loogiline. Kuid viidates eespool § 66 kommentaaris toodud arutelule selle kohta, kui mugav on menetlejale kuulata isikut üle esiteks tunnistajana ja pärast seda muuta ta kahtlustatavaks, on minu arvates äärmiselt küsitav teostada läbiotsimine tunnistaja kodus. Juba läbiotsimise teostamine viitab sellele, et inimest kahtlustatakse milleski. 12. juunil möödunud aastal, kui Kapo saatis oma töötajad korraga üheksa iseseisvuslase kodudesse – ja ma rõhutan: teades, et kuritegu puudub – ja neist kaheksat kuulati pärast tunnistajatena üle. Tunnistaja kodu läbiotsimine? Kahjuks puudub mul info selle kohta, kas selline mõnes õigusriigis on lubatud.
§ 124. Asitõend
(1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.
(2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.
(3) Asitõendi võib tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei takista kriminaalmenetlust.
12. juunil 2007 toimunud üheksa iseseisvuslase kodude läbiotsimise käigus võeti ära suur hulk “asitõendeid”, mis – kuna nad lg. 1-s mainitud teistele tunnustele mingil juhul ei vasta – olid kaponike arvates “muud asendamatud objektid, mis on kasutatavad tõendamiseseme asjaolude selgitamisel”. Ka jättes välja selle fakti, et terve menetlus oli alustatud teades, et mingit kuritegu toimunud pole, tuleb menetlejatel menetlust teostada tunnistajaid ja kahtlustatavat põhjendamatult koormates.
Mida kõike siis ära võeti? Näiteks võeti Toomas Virkuselt ära fotoalbum tema ema matusefotodega. See oli kaponike uurida-uudistada juunist oktoobrini. Kas see oli kuidagi põhjendatav? Sama kaua uurisid nad minule kuuluvat Saksa sõjaväe vööpannalt ja aastaid vanu taksofonikaarte. Huvitav, mida avastada suudeti? Praegu on Kapos uurimisel minule kuuluvatest asjades juba kümnendat kuud näiteks haakristiga laualipp, sinimustvalge vardalipp, umbes tuhat eksemplari raamatukesest “Adolf Hitler ja lapsed” ning visiitkaardikaustatäis visiitkaarte. Kas ei oleks olnud mõistlikum küsida kas või allkirja selle kohta, et mul on olemas laualipp? Samas – kas see on keelatud? Ei ole. Ja kas Kapo töötajad loevad läbi kõik tuhat eksemplari raamatust “Adolf Hitler ja lapsed”? Kas tegemist ei ole pigem sellega, mis on VÕS § 1045 lg. 6 rikkumine: „Kahju tekitamise õigusvastasus - Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega“. See, et minu visiitkaardid kõdunevad Kapos juba juunist alates, on täiesti põhjendamatu. Sellise eelarvega riigiamet oleks võinud kaartidest kas või koopia teha, nagu seda on sätestatud KrimMS § 125 lg. 5-s. Kuid seda ei ole tehtud, kuna eesmärk on inimese sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid takistada. Kapo konfiskeeris ka hulga haakristikäesidemeid, tekitades sellega vajaduse tellida neid juurde. Neid tellitigi sada tükki originaalvärvides ja sama palju rahvusvärvides. Kapo oma tegusega lausa hoogustab natsionaalsotsialistliku materjali tootmist ja selle läbi ka meie tegevust.
§ 163. Kutse
(1) Kutses märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi;
2) kutsuja ametinimetus, nimi ning kontaktandmed;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) juriidilise isiku kutsumise korral, kas kutse on seaduslikule esindajale või esindajale;
5) ilmumise kohustuslikkus;
6) ilmumise aeg ja koht;
7) kriminaalasja number;
8) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest;
9) ilmumata jäämise tagajärjed.
(2) Kutse lõpposa sisaldab teatist, mis täidetakse, kui kutse antakse isikule allkirja vastu üle. Teatises märgitakse kutse vastuvõtnud isiku nimi, tema allkiri kutse vastuvõtmise kohta, kutse kättesaamise kuupäev ning kutsutava äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus anda kutse kutsutavale esimesel võimalusel üle või teatada kutsujale kutse edastamise võimatusest. Kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kutse kättetoimetaja kutse lõpposas olevale teatisele märke, mida kinnitab oma allkirjaga.
(3) Kui isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-s 164 sätestatud korras, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatisele telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millel on kutse edastatud.
Siin räägitakse kutsest ja sellest, mida kutses märgitakse ning et “kutse lõpposa sisaldab teatist, mis täidetakse…”. Tas võite kujutada ette telefoni teel edastatud kutset, mille lõpposa sisaldab midagi? Järgmine paragrahv võimaldab siiski kutse edastamist ka telefoni teel. Õnneks on siiski sätestatud ka isiku õigus saada kirjalik kutse, kui ta vastava soovi avaldab.
§ 164. Kutse kättetoimetamise üldkord
(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.
(2) Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui isik on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult, kutsutakse ta uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega.
(3) Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku, prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu käesoleva seadustiku § 165 lõike 2 mõttes, kui selle kohta tehakse protokolli märge.
(4) Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks piisav ajavaru.
(5) Kutse võib kätte anda iga päev, sõltumata kellaajast.
Kordusena: Lõikes 2 on toodud isiku õigus nõuda kirjaliku kutse toimetamist – kasutage seda õigust!
§ 165. Kirjaliku kutse kättetoimetamise kord
(1) Kirjaliku kutse võib kätte toimetada teatisele antava allkirja vastu, posti teel väljastusteatega tähtkirjana või elektrooniliselt.
(2) Kirjalik kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt neljateistaastasele alaealisele allkirja vastu teatisel. Alla neljateistaastasele või psüühikahäirega inimesele adresseeritud kirjalik kutse antakse tema vanemale või muule seadusjärgsele esindajale või eestkostjale allkirja vastu teatisel. Kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel või saadetakse kutsutavale edastamiseks tema töökohta või õppeasutusse.
(3) Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiasutuse väljastusteates märgitud päevast.
(4) Kutse elektroonilise saatmise korral väljastatakse kutse menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata selle saatmisest alates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu.
(5) Teatis kutse allkirja vastu kättetoimetamise kohta, postiasutuse väljastusteade ning elektronkirja väljatrükk kutse väljastamise kohta ja kinnituse väljatrükk selle kättesaamise kohta lisatakse kriminaaltoimikusse.
KARISTUSSEADUSTIKUST meeldetuletuseks prokuröridele:
§ 310. Ebaseaduslik süüdistuse esitamine
Prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
KOKKUVÕTTEKS peab ütlema seda, et Eesti-taolises riigis, kus kontrollimatu repressiivorgan omavolitseb, peaks seadusandluses muutma vähemalt järgmiseid asju:
Peaks olema reguleeritud, millise aja jooksul menetluse alustamisest tuleb süüdistus esitada (või menetlus lõpetada) – hetkel on piiriks aegumistähtaeg ehk menetleja võib inimest kiusata kuni kümme aastat.
Seaduses tuleks sätestada tõkendite maksimaalne pikkus – minul näiteks kehtib rohkemaks kui 24 tunniks elukohast lahkumise keeld juba kümnendat kuud.
Tunnistajate kodude läbiotsimine peaks olema välistatud – kui juba otsitakse kodu läbi, on inimese suhtes kahtlustused.
Tunnistajana ülekuulatud ei tohiks enam samas asjas kahtlustatavana üle kuulata.
Tunnistajal peab olema õigus esindajale, vähemalt asjades, mida menetleb Kapo. Oletan, et see, et tunnistajal ei ole õigust esindajale, on pärand kommunismi ajast. Tunnistajal õigus esindajale õigusriikides, näiteks Soomes.
JA LÕPETUSEKS:
Teatage – kõigepealt siis, kui arvate, et teie õigusi on rikutud – sellest meile e-posti aadressil
