Teenetemärgi lugu
Kapo läbiotsimine üheksa isiku kodudes ning isikute ülekuulamine seoses jaanuaris algatatud kriminaalasjaga toimus 12. juunil 2007. aastal. Kuna oli täiesti selge, et Kapo teadis, et mingit kuritegu toimunud pole ja tegemist on puhtalt repressiivettevõtmisega kodanike veendumiste alusel, olid „menetlustoimingute“ ohvrid loomulikult nördinud.
Mulle endale tõi see kaasa hoiakumuutuse. Seni olid kõik korraldatud üritused olnud kinnised eraüritused ja neist enne sissesõidukeeldude alusetut kehtestamist ei olnud avalikkuse ette meie endi poolt lekkinud midagi.
Vestlesin tuttavate juristidega, kellel juuravaldkonnas suuremad kogemused
kui minul. Kõik nad kinnitasid sama: Eesti Vabariigis on võimalik isik esimese
astme kohtus süüdi mõista anonüümse tunnistaja ütluste alusel ning isegi
ilma tõenditeta. Seda, et meie õiguskaitsesüsteemile loota ei saa, näitab
seegi, et mitte ainuski õigusteadlane pole siin saidil tutvustatud repressioonide
vastu huvi tundnud. Olen veendunud, et ainus, mis mind kui fabritseeritud
kriminaalasja menetlusalust kaitsta võiks, on avalikkus. Seetõttu olen tollest
ajast alates suhelnud ajakirjanikega nii palju, kui nendel huvi on olnud,
et selgitada meie tegevuse ja veendumuste sisu ja seda, et mitte midagi
seadusevastast toimunud pole.
Sel eesmärgil riputasin ka suhtlusportaali Orkut pilte, mille hulgast Postimehe
ajakirjanik leidis ühe, mis talle eriti „meeldis“. See pilt pärines Wannsee
konverentsi aastapäeva ürituselt ja oli selline:
PILT TORDILÕIKAMISEST
Artikkel ilmus Postimehes 13. juulil 2007:
http://www.postimees.ee/130707/esileht/siseuudised/272021.php
Ajakirjaniku nägemus Wannsee konverentsist kui „juutide hävitamiskonverentsist“
on paraku ekslik. Kuid sellest ehk tulevikus vastavas väljaandes täpsemalt.
Artiklis viidati ka Maarjamaa Risti äravõtmise võimalusele, või tegelikult
pigem soovile:
«Vabariigi president palus juristidel leida võimalus, kas ja kuidas
on võimalik Risto Teinonenilt ära võtta talle Eesti riigi poolt annetatud
Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk,» teatas presidendi kantselei nimel
avalike suhete nõunik Toomas Sildam.
Kommentaarid minu poolt:
Läänemaises demokraatlikus riigis on siis jõutud nii kaugele, et isikul
võib teeneid olla ainult siis, kui ta veendumused on presidendile vastuvõetavad??
Hr. Toomas Sildami töötamine presidendi kantselei avalike suhete nõunikuna
on väga huvitav, arvestades netis leiduvaid kirjutisi tema tausta kohta.
Soovitan „guugeldada“! Leida võib näiteks selliseid: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B2B004A9E7801DF7C2256FFC0032B5B9
President kahjuks kiirustas liialt, sest mõned päevad hiljem pidid juristid
tunnistama, et teenetemärgid pole äravõetavad. Kuid kohe asuti seaduse eelnõud
kavandama, et teenetemärke tagasi koguma hakata...
http://www.tarbija24.ee/180707/esileht/siseuudised/272792.php
Järgmiseks ruttas teenetemärgi äravõtmist nõudma riigikogulane Aleksei
Lotman, kes kirjutas Postimehes muuhulgas: „Olen sügavalt veendunud,
et sellisel viisil Eesti Vabariigi mainet kahjustanud isikult tuleb kõrge
riiklik autasu ära võtta. Kui praegused seadused seda ei võimalda, tuleb
vastav seaduseauk kiiremas korras ära lappida. Loodetavasti saame riigikogus
sellega sügisel hakkama”.
http://www.postimees.ee/200707/esileht/arvamus/273182.php
Valitsus sai oma töö valmis ja saatis „nn Teinoneni eelnõu“ Riigikokku
septembri lõpul:
http://www.postimees.ee/011007/esileht/siseuudised/285731.php
 |
|
Riigikogu võttis uue Teenetemärkide seaduse vastu 19. detsembril
ja president kuulutas selle välja 28. detsembril 2007.a. Seadus jõustus
1. märtsil 2008. aastal. Selle § 13 lubab presidendil otsustada isikult
teenetemärk ära võtta muuhulgas, kui „...isiku hilisem käitumine on
olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise“.
Presidendi hinnang käitumise väärikuse või väärituse osas on muidugi ta
enda subjektiivne otsus. Loomulik, et see ei pruugi kattuda kodanike hinnangutega,
nagu ei pruugi kodanike hinnang kattuda presidendi omaga Ärma talu tehingute
osas.
Natsionaalsotsialistina kannan loomulikult pidulikel üritustel edaspidigi
mulle antud teenetemärki, ja juhul kui tegemist on aatelise üritusega, ka
haakristikäelindiga.
Kui president soovib, võib minult Maarjamaa Risti kandmise õiguse ära võtta.
Maarjamaa Risti ennast ta minult enam ära võtta ei saa – kinkisin selle
29. veebruaril ära.
 |
|
 |
Mis mõttes on keskmise tordi sümboolika teistest väärikam või eetilisem? Pigem esindab vast äärtel tortide sümboolika väärikust ja härrasmehelikkust, kuid keskmise oma kõike seda, mis on tänapäeva inimesed poliitikast eemale peletanud.
